Punupatsipealinn

Tartu –

kottis kampsunite,
punupatsi- ja krunnipealinn.

Noored kenad tudengihärrad-preilnad.

Loomeinimestekoopad

ja raamaturiiulid Genialistides.

Krigisevad toolid ja põrandad,

vaimust piinatud ühiskorterid,

kus tühjad veinipudelid reas.
Ilusa kõlaga häälest ära klaver, 

klahvidega, kus enam valget ei leidu.

Ja kellal ei olegi aega,

kõik hilinevad ja häirivad,

aga tund

lä'eb siin kiirelt mööda.  

*inspiratsiooni andis kohtumisõhtu Ott Aardamiga ja Tartu niisama ka

Ühele laigulisele

Ma loodan, et kui sa jooksed,

siis jooksed ka minu eest.

Mõttes on kodu ja kruusatee,

kui kändudest üle tormad.

Ma loodan, et kui sa varjud,

siis hoiad meeles mu silmi,

mis meenutavad kuivanud viinamarju.

Ja usud, et ükskord saab ära.

Ja usud, et ma ootan seal kruusateede juures.

Ja ootan su lugusid ja raskusi oma õlgadele.

Ma loodan, et see kõik möödub kiirelt

ja et igas su päevas on mingitki päikest.

Ma loodan, et keerulisi hetki ei tulegi,

vaid kõik lihtsalt kaob.

Ma loodan, et saadud kogemused toovad head.

Ja ma tõesti ootangi,

millal saan püüda su järgmise kallistuse

ja naeru,

tuulte kätest ja päikese paidest.
Ma loodan, et kui mina ootan,

siis sina ootad ka taaskohtumist.

*inspiratsiooni andis sõber, kes ise seda teab :)