Enne saatuslikku ööd

Enne saatuslikku ööd,
armastasin pimedust
ja hingasin tähistaevast.

Enne saatuslikku ööd,
kastsin end kuuvalgesse
ja suplesin jahedas õhus.

Enne saatuslikku ööd,
olin märgade männijuurte
ja oksapragina laps.

Enne saatuslikku ööd,
võisin tantsida hommikuni
ja tee ei toonud hirmu.

Siis tuli naerev saatus,
kurjalt krõbisev karma
ja mu silmadest rööviti sära,
mu armastusest võeti öö
ja mulle jäi janu,
mille sarnast ei leidugi,
mida eal ei kustuta.  

Kingituseks

Ma lubaksin kokku sul,
kõik ilusad suveööd
ja et alati helgiks kuld,
kaunis oleks elumiljöö.

Ja kui saaksin mahti,
siis naeratus lükkaks silmad lahti
ja kõik oleks alati värve täis,
tundeid, sõpru paremaid ja häid.

Kui oskaksin vaid,
siis kuusära mataks hinge.
Ja sadatuhat pehmet paid,
saadaks läbi tuule vinge.

Kord oled täiesti õnnelik, tean.
Vaatad kõrgelt tagasi sealt.
Ja mina ikka soovin head,
ükskõik, kuhu su elu viima peab.

Täna ma ei luba veel,
täna ma mahti ei saa.
Kuid pea mu sõnad meeles,
kui vaja, olen olemas.



*mõeldes jõuludele, sõpradele, headele soovidele