Enne saatuslikku ööd,
armastasin pimedust
ja hingasin tähistaevast.
armastasin pimedust
ja hingasin tähistaevast.
Enne saatuslikku ööd,
kastsin end kuuvalgesse
ja suplesin jahedas õhus.
Enne saatuslikku ööd,
olin märgade männijuurte
ja oksapragina laps.
olin märgade männijuurte
ja oksapragina laps.
Enne saatuslikku ööd,
võisin tantsida hommikuni
ja tee ei toonud hirmu.
võisin tantsida hommikuni
ja tee ei toonud hirmu.
Siis tuli naerev saatus,
kurjalt krõbisev karma
ja mu silmadest rööviti sära,
mu armastusest võeti öö
ja mulle jäi janu,
mille sarnast ei leidugi,
mida eal ei kustuta.
kurjalt krõbisev karma
ja mu silmadest rööviti sära,
mu armastusest võeti öö
ja mulle jäi janu,
mille sarnast ei leidugi,
mida eal ei kustuta.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar