Tänavahaldjas

Seal tänaval hõljus üks neiu,
ilusaim kõigist eal.
Ta hõljudes kaotas oma peiu,
seal munakiviteede peal.

Kus rändab ta täna – ei tea,
juuksed on maani ja silmad rõõmu täis.
Väsinud kunagi pole ta pea,
niitidest kiusatud ta kleidikäis.

Ehk olengi ise tema,
meeldib mul mõelda nii
ja valetan nii veel enam,
ja hõljudes tüdruk kaobki.