Ma veidi kardan tulevikku.
Ah, mis lollitan,
Mis veidi?
Päris palju kohe, julgen nüüd tunnistada.
Ma kardan, et mind ei armastata
Nagu armastati kohe siin.
Ja kardan, et mu ebatäiuslikkused jäävad silma.
Ma kardan, et ma jäängi kohe üksi.
Aga kodu on kindluseks nii ehk naa.
Ma tean, et kõik läheb hästi,
Aga ikka kardan.
Ootan seda uut elu.
Ihaldatud vabadust ja võõraid radu.
Ootan ja kardan ja leban põrandal maas.
Veidi on külm,
Aga tunded annavad sooja.
Mulle jääb mu kirjutamisind
Ja paber
Ja tindipliiats.
Aga natuke ma ikka kardan.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar