Su tunnete tusasel
piiril,
tantsin oma jonnakat
tantsu.
Su tunnete tusasel
piiril,
minu jalg aina
segasemalt tatsub.
Su tunnete vesises
rabas,
tallun su mõtteid
maha.
Ja oma peegeldust
loen käelabast,
mis silmadeni jõuda
ei taha.
Kristalsete
hingetõmmetega öös,
istun seal katuse
all,
kus kord pussnuga
oli vööl,
kust algas see tants
ja trall.
Su mõtete vaiksel
elul,
olen enam, veel enam
kui enne.
Ja sinu hing on
väike kui lelul,
las jätkan mina su
lõputuid lende.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar