Augustiöö

Pean küünlarasva uppunud mardika matuseid,
jälgin sabadega tähti, olles teki sees.
Need tähed justkui hüppaks mööda katuseid,
mis linnuteede tähesäral ees.

Tunnen kaasa, et kõik ongi kohe läbi,
sest tegelikult on maailm ilus.
Veidi mõne seiga tõttu tunnen häbi,
mu sees on mõtted vilus.

Taipan, et ongi hästi mõjunud see aeg,
veidi laastavalt ehk siiski ka.
Kuid laasteretk ei ole üldse vaev,
kui viibid siin veel minuga.

Lehvitan sealt metsast pärit loomale,
kui tekki rohkem ümber sätin.
Su jaoks ehk veidi tõmban koomale,
pähe seon su kingitud räti.

See öö võib olla seiklusi täis,
kui liblikana lennelda soovid.
Mis enne tähesärana näis,
on ainult tulukesi täis hoovid.