Su hääl

Las su kähisev hääl põrkub mööda tuba
ja las su kare käsi paitab pead.
Las see õhtu siia saabub juba,
sa teinud mul vaid ainult head.

Klõbista mu konte mööda,
kui ma olen üksi taas.
Ei sind minema siit eales lööda,
kui vaid siis, kui lumi maas.

Unustatud sõnad ja kõik tunded,
unustatud joostud maad ja rajad.
Sinust jälle nägin und, et
möödusid meil miilid, majad.

Ja kui tasa kähisedes lausud,
mis su südame peal lasub.
Nõrgaks teeb su lüüev ausus,
aga tead, kus süda asub.

Las su kähisev hääl langeb,
öösel minu rinna peale.
Las see vihm seal õues langeb,
su kähin ainult vihjab heale.



*viisiga sõnad, mis on kirjutatud Riho Sibula kontserti meenutades