Kui sa usud endasse,
siis usud
midagi, mis on
võimatu.
Armastades kedagi,
jäävad rusud,
mis tunduvad
ilmvõimatud.
Mis ongi see õige
tõde,
mitte keegi öelda
ei tea.
Võib-olla olengi
veidi sõge,
et usun, et elu on
hea.
Varju jääb peitu
kõik,
mida tahad ära
peita.
Ja öösse jääb
viimne hõik,
kui koos püüate
sängi heita.
Pikk sisemonoloog
peas,
et kes olen, kust
tulen, miks siin.
Sõnad nii õigelt
su huulil reas,
armastus me vahel ei
olegi piin.
*Kristiina Ehini intervjuu ainetel, mõni
varastatud sõna siin-seal
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar